Pisi-Pisi Villaväljadel

24 Märts 2006

Pisi-Pisi | 24. March, 2006

Olengi siis nyyd otsapidi Hispaanias. Hetkeseis on selline: jalad on taiesti vasinud, hispaanlased, kes inglise keelt ei raagi, nomedad, ja kasitoopoode on minimaalselt. Ning avalikus internetipunktis pole tapitahtedest kuuldudki (seetottu vabandan sihukese teksti parast nagu ta mul siin on). Kaisin tana yhes megaodavas kangapoes, 1 € – 1 meeter riiet. Ostsin 1,5 meetrit, sest yhte meetrit ei saanud mingil pohjusel osta. Ma pole geenius, et oskaksin hispaania keelt, nii et mystika, mida myyjaonu (!) mulle raakis. Aga longapoode pole ma nainud… Aga ehk veel leian, homme ka paev. Homme ootavad mind uued ja veel suuremad naitused, plaan on vist koik voimalikud ja voimatud muuseumid labi kaia. Ja Toledosse laheme ka yhel paeval.

kommentaarid (2)

Kategooriad: Uncategorized | 1 kommentaar »
Sildid:

22 Märts 2006

Pisi-Pisi | 22. March, 2006

Aga mina lähen homme Madriidi!
Ja nüüd vahepealsed tegemised: on tehtud üks roos, mis tuli sihuke prossi moodi asjake.

Ning üks lohe on samuti valmis saanud:

Tegelikult on elevant ja draakon ka veel, aga nende pildid tulevad järgmine kord

kommentaarid (2)

Kategooriad: Uncategorized | 1 kommentaar »
Sildid:

12 Märts 2006

Pisi-Pisi | 12. March, 2006

Uus tase – ma kaotasin ära VEEL ühe mütsi. See ei ole enam normaalne… Päevakorras on uue mütsi tegemine. Oh, läheks juba soojaks…
Homme saan ma eeldatavasti ühe oma loomakese maha müüdud. See loomake läheb müüki:

Üritan teha miskit nõelvilditult, nii palju on valmis :

kommentaarid (2)

Kategooriad: Uncategorized | 1 kommentaar »
Sildid:

08 Märts 2006

Pisi-Pisi | 8. March, 2006

Teinud eriti midagi ei ole, aga juttu rääkida tahaks ikka. Mossitaksin siin siis veidi teemal “Tobe mina”.
Kõigepealt on mul suurusehullustus peal – kõik enda tehtud asjad kipuvad nii suured tulema, et kui rase oleksin, mahuksin ka sisse. Aga ei ole ju rase veel! Koon omale kampsunit ringvarrastega, esitükk saab kohe-kohe valmis, proovisin selga ja mis selgus – SUUR. Ja mina tahtsin teha sellist eriti liibuvat kampsunikest. Ja mehe kampsunil tuleb tükk alt ära võtta, hetkel on see talle peaaegu põlvini.
Siis olen ma krooniline asjade kaotaja – peamiselt unustan bussi. Mul on lausa oma kindel buss, kuhu mu asjad jäävad, nimelt Vändra-Tallinna buss pühapäeva õhtuti. Sinna olen jätnud ma ühe või kaks kinnast ja viimati jätsin sinna oma mütsi. Ühesõnaga, täielik tuulepea. Uus müts on vaja teha. Järjekordselt, sest ilm keeras jälle külmaks. Ma siis proovin see kord olla targem ja teha paksem müts.
Käisin üleeile Liannist lõngu ostmas ja kuna mul on sooduskaart, siis avastasin tšeki pealt, et soodustus jäeti panema. Seda üldse ei mõelnud, et kuidagi maru odavalt sain. Tulemus – kogu kraam löödi uuesti kassast läbi ja pidin 100 krooni juurde maksma.
Koolis on pärliloomakesed ülipopulaarseks muutunud ja nüüd on jutt, et nendest koolilogo või meene vms teha Nu vaatab seda asja, ma kahtlustan, et see on vaid jutt. Muidu saaksin ma ju lausa rikkaks
Pärliloomadest veel nii palju, et vajalikke asju pole kunagi poest saada. Tiimarist käin ma muidu traati ostmas, aga otse loomulikult on nii, et kui mina sinna sisse astun, on kauba vastuvõtt ja vajalikku asja riiulis pole Ja siis, kui lõpuks on, pole seda värvi, millega ma enne tegin. Häda ja viletsus
Ah, aitab nüüd küll sellest halast, lähen parem poodi ja siis ühikasse ja siis hakkan kuduma ja siis…