Pajakinnas

| 16. June, 2009

Minu suhe õmblusmasinaga on selline nagu ta on. Kui vaja, siis saame hakkama, aga erilist armastust me vahel pole. Aeg-ajalt ma õmblen, taasavastan, kui kole see ikka on ja siis ei õmble jälle mõnda aega. Kui karm tõde taas meelest ära läheb, kougin jälle masina välja ja avastan uuesti… Ja nii korduvalt ja korduvalt. Siin on üks mu pajakindakatsetus. See on alles prototüüp, pärais palju tuleks ümber teha, et saada midagi, mis oleks kasvõi täiuslikkusele ligilähedalgi.