Lobajutt
Pisi-Pisi | 23. April, 2010
Täna ma pilte ei näita, mulisen niisama. Aeg lippab, enne kui arugi saan, on jälle üks kuu möödas ja teine juba lõpusirgel. Käsitööd teen, aga asjad valmis ei saa. Suured mõtted on mul, mis teha – käekesed ei jõua nii kiiresti vardaid-heegelnõelu keerutada kui ma tahaks. Käisin teisel korrusel pappkasti otsimas, leidsin mõned ajad tagasi alustatud haapsalu salli. Rohelise, vardad sees ja puha. Seitse mustrikorda kootud, siis seisma jäänud. Võtsin ta alla, koon teda tasapidi edasi. Üleskorrusele jäi veel mõnusalt lõngu, nii umbes ühe hiiglasliku kilekotitäie jagu (kes Prismas on käinud, see teab, milliseid kotte seal antakse, kui on eriti suured ostud – vaat just sellise koti jagu). Kes need ära kasutab, ma veel ei tea. Mina äkki?
Võtsime omile 5 kana. Järgmisena võtame 3 lammast. Kui aedik valmis saab, siis panemegi lambad sisse. Praegu on nad veel oma vanas elukohas. Unistan vuttidest. Järgmisel kevadel loodetavasti saab, see aasta läheks vist liiga kirjuks? Peenraid tahan teha, see “hullus” tahab ka iga kevadega aina süveneda. Mida kauem põllumaad vaadata, seda tobedam tundub juurikate ostmine poest – omal maa olemas, võta ja kasvata!