Lapitekk

Pisi-Pisi | 27. September, 2011

Isetegija-s korraldati lapitekkide konkurss. Tükk aega ma mõtlesin ja veensin end, et ei, ma ei osale, ei-ei. Ja siis natukese aja pärast registreerisin ära. Seda siis augusti keskel. Minu suureks õnneks nihutati lõpptähtaega edasi, jõudsin oma teki valmis ja eelviimasel päeval ka pildistatud.
Mul on väga hea meel, et ma otsustasin osaleda, tekiteoga sai ennast ületatud ja antud ka sõrm lapitööle.

Kangad on ostetud Nurga ärist Raplas. Valge oli voodilinakanga nime all müügil. Roosa kangas on lammastega ja helesinine kangas koertega. Valget, roosat ja siniseid ostsin igaüht 2m, pruuni oli 4m rest. Pruun (millest on tehtud kolmnurgakesed ja plokkide südamikud) on tegelikult suuremustriline, lõikasin kangast välja sobivad kohad. Tagumisele poolele panin samuti pruuni kanga, jätkus peaaegu. Natuke panin allesjäänud valget juurde, et täpselt välja tuleks. Vahele panin valget vatiini, mitte sellist mahulist, vaid õhemat. Päritoluna tean vaid, et tutvuse kaudu sain ühest trükikojast.

Teki mustri võtsin Marja Matiiseni raamatust “Lapitöö Eesti kodus”, lk 238. Raamatus on sama mustriga tekk ka lk 127, aga mulle jäi silma just pisike pilt juhendite hulgas. Kolmnurgad on ribade vahel lahtiselt, tegelikult on need ruudud, mis on diagonaalselt kokku triigitud ja õmbluse vahele sätitud. Kõik ribad ja ruudud tekis on välja lõigatud 5cm küljepikkusega.

Mõõdud: 168x 220 cm, plokke on tekis 6×8 (tegelikult ma õmblesin plokke arvestusega teha tekk 7×9, aga kokku ladudes avastasin, et see ei lähe mitte sümmeetrilise mustri puhul - nüüd on mul hunnikuke plokke oma saatust ootamas).

PS. Tegelikult ma olen enda üle natuke uhke ka :) Hakkama sain!

Palkmajas pajalapid

Pisi-Pisi | 20. Juuni, 2011

Vahepeal sai õmblusmasin kuumaks aetud ning mõned pajalapipaarid valmis vuristatud. Ühed neist jõudsid juba uue omaniku kätte, läksid vahetuskaubaks tühjade purkide eest.

Materjal: puuvillased kangad, vahel valge vatiin.

Taga ruuduline kangas.

Mõõdud: 22×22 cm

Pajalapid

Pisi-Pisi | 21. Mai, 2011

Internet on suur ja lai ning täis põnevaid asju. Ühest sellisest tõuget saades õmbelsin valmis ühe paari pajalappe.

Materjal: puuvillased kangad, sees valge vatiin, silmad tikitud puuvillase õmblusniidiga.

Mõõdud: 20×20 cm

Taga helesinine kangas.

Idee saadud siit ja siit.

Padjapüürid

Pisi-Pisi | 13. Veebruar, 2011

Käisin Raplas Nurga äris omale käsitööasju ostmas. Muuhulgas jäi silma roosa lammastega kangas. Kuna Sädele lambad hirmsasti meeldivad, ostsin seda kangast meetri. Õmblesin väikesemõõdulisele tatrapadjale püüri. Lapsed aga ei saanud ühe püüri jagamisega hakkama, õmblesin teise püüri veel, seekord tavamõõdus padjale. Rahu majas.

Püürid mõõtudes 35×50 cm ja 50×60 cm

Kangas 100% puuvillane

Seelik

Pisi-Pisi | 29. Juuli, 2010

Õmblesin Sädele seeliku. See on lihtsaim seelik, mida on võimalik välja mõelda - riideriba, mis on toruks õmmeldud, üks serv ära keeratud ja teise serva kumm aetud. Sädele seelik meeldis. Seda kollast riiet on järel veel täpselt nii palju, et ühe samasuguse seeliku saaks veel teha-

Materjal: puuvillane Abakhanist ostetud kangas

Müts

Pisi-Pisi | 18. Juuni, 2010

Tõnisel oli eelmisel suvel lepatriinudega müts, mille me ostsime talle Pärnu Hansapäevadelt. Selleks aastaks paraku juba väikseks jäänud. Minu kangavarudes oli/on sama kangast, seega sain teha lapsele uue mütsi. Võtsin eeskujuks küll juba olemasoleva mütsi ja püüdsin tolle lõiget suurendada, aga välja kukkus teadagi mis - sarnasus on minimaalne. Tahtsin teha 6 siiluga, aga kui 4 oli kokku õmmeldud, oli selge, et 6 on palju. Viiendatki kaksasin natuke kitsamaks, et laps mütsi sisse päris ära ei upuks. Tõnist õnneks emme kobakäplus õmblemise alal ei heiduta, tema kannab mütsi rõõmuga.

Pisike pärl mütsiteosse: olin lepatriinudega kanga just laiali laotanud ja valmistusin mütsisiilusid välja lõikama, kui Tõnis teisest toas kohale ilmus. Vaatas üllatunult kangast, mind, kangast ja küsis: “Mida sa minu mütsiga peale oled hakanud?”

Üks pilt veel natuke ebatäiuslikust mütsist (müts on liiga sügav, laps pidi ringi käima nina püsti, et natukenegi välja näha). Aga see-eest on sellel pildil näha mütsi pealtvaadet:

Materjal: linane kangas

Elevant

Pisi-Pisi | 14. Veebruar, 2010

Enne jõule võtsin end kokku ja õmblesin jõuluvana kingikotti ühe elevandi Sädele. Sellise:

Lõige on pärit saksakeelsest Kuscheltiere 2247 lõigetevihikukesest, mille ostsin http://www.osta.ee/ keskkonnast.

Tagasivaade

Pisi-Pisi | 1. Jaanuar, 2010

Üks aasta on taaskord läbi saanud ning aeg ongi jälle sealmaal, et tuleks heita pilk tagasi ja üle vaadata, mis siis see aasta tehtud saigi. Ühtekomateist ikka sai tehtud, üks inimeselapski sai valmis tehtud - Säde nimelt, minu kullake, minu päiksekiireke, minu silmaterake, minu armas-kallis ja väga eriline laps. Aga käsitööalalt siis sedasi:

Kudumid:

1 paar kindaid

1 õlasall

1 paar sokke

3 paari papusid

3 kaelussalli

5 kampsunit

3 mütsi

1 sall

1 õun

Heegelumid:

4 paari papusid

Õmmelumid:

1 pajakinnas

1 kott

Nokitsedes:

2 palli

1 nukk

Ja nagu ikka, on mõned valmis asjad üles pildistamata ning ette näitamata… et ma ka ei õpi, eelmine kord kokkuvõtet tehes ütlesin/kirjutasin sama asja. Osade asjade puhul on laiskus, osade puhul see viimane tegemata liigutus, osade puhul venitamispinna olemasolu (või pigem selle puudumise) probleem. Eks ma üritan end parandada… Aga muidu, rahulikku meelt ja edu kõigile!

Waldorf nukk

Pisi-Pisi | 28. Juuli, 2009

Padjaklubis hakkasime tegema Waldorf-nukku, mida tehakse otsast lõpuni käsitsi, õmblusmasinat ei kasutata. Alustasime 21. aprillil, valmis sai 2. juunil. Tegemine võttis päris palju aega, palju on sellisel pisikesel nukukesel pisinõkse ja -nippe, mis võtavad omajagu aega.

Juusteks on nukul Titan Wool Ekstra Fine Merino lõng, mida on 100 g kohta 1400 m. 50 g värvisin pool aastat kogutud sibulakoortega. Huvitaval kombel olen mina iga kord sibulakoortega värvides saanud erinevetes toonides pruune, samas kui raamatud ütlevad, et tulemuseks võiks/peaks olema pruunikaskollane. Äkki on asi selles, et iga kord olen sisse pannud ka punase sibula koori, mitte ei ole ainult valge sibula koortega piirdunud?

Pajakinnas

Pisi-Pisi | 16. Juuni, 2009

Minu suhe õmblusmasinaga on selline nagu ta on. Kui vaja, siis saame hakkama, aga erilist armastust me vahel pole. Aeg-ajalt ma õmblen, taasavastan, kui kole see ikka on ja siis ei õmble jälle mõnda aega. Kui karm tõde taas meelest ära läheb, kougin jälle masina välja ja avastan uuesti… Ja nii korduvalt ja korduvalt. Siin on üks mu pajakindakatsetus. See on alles prototüüp, pärais palju tuleks ümber teha, et saada midagi, mis oleks kasvõi täiuslikkusele ligilähedalgi.